Jõeforelli hooaeg 2015

Ka minul oli eile kummaline seiklus haakumisega.
Hästi käärulise soiste kallastega jõel ühe augu ülemises kaelas tugev tõmme ja kohene haakimine. Välja kerisin tamiili juba ilma leechita. Selge - haug. Uue leechi sidumise ajal ootamatult keset auku hüppas kõrgele veest välja umbes kilone forell. Veel hetk hiljem kena laine just võtmise kohal. Leech sai seotud, kuid huvi ei tuntud. Veel paar tundi allavoolu püüki ja siis tagasi juba vastuvoolu. Leechivarga käärus jälle tugev laine ja seejärel ka kõrge hüpe veest välja. Kummaline! Mõned edutud visked ja seejärel korralik tõmme, nüüd juba oma kaldas. Otsas. Püügikaaslane, kes ka oli kohale jõudnud sai aidata kaldale tõstmisel. Täpselt 1 kilo. Puhastamisel märkasin kehas seljauime kohal veel teist leechi poolemeetrise tamiilijupiga. Minu hommikune leech oli kala traginud keskele. Ei tea kui palju see kala neid kummalisi hüppeid päeva jooksul sooritada võis, kuid stressi nii palju ei olnud, et toitumisinstinkt ununeks. Tamiiliks oli äsja pealekeritud uus Exofil 0,18 kandejõuga 3,1 kg. Eks siis kala ehmatussööst ja minu haakeliigutus kokku ületasi selle kandejõu. Mul endal ka kombeks öelda, ega kala tamiili puruks tõmba, vaid ikka kalamees. Nii ka seekord.
Kuna varjevõimalusi oli vähe ja palju tuli põlviliolles püüda, siis tänaseks ka kangevõitu põlved meenutavad eilset päeva.

Ei pruugi tragimine olla,Ma päris mitu ilusat kala saanud väljast haakununa,aga hiljem näha,et ilmselt suust lahti pääsenud ja ümber keha olnud nööri teekonda mööda on konks lõpuks kalasse kuskil muja haakunud.

Tragisin läinud suvel kaks tükki järjest. Peibutiseks oli pärlitest ussike (väikse suletuti ja tinapeaga). Esimene haakis kaugelt ja osutas väga võimsat vastupanu, arvasin juba, et elu kala. Aga oli hoopis mõõdu piiril tegelane, seljast kinni. Teise puhul olin juba targem ja väga leili ma enam ei läinud.

Hirmus kihelus ajas mindki täna vee äärde. Kuigi Aapualt ja Timolt oli luureinfona teada, et vesi meres on selge, otsustasin sellegipoolest jõe kasuks. Umbes tunnikese järel püügi algusest nägin oksarisu alt kala minu landile järgnemas, kuid peale väikese jälitustöö ei tundunud muu teda huvitavat. Loopisin samasse kohta korduvalt ning kolmel korral ujus ta landile järgi, praktiliselt mu jalgade ette välja. Selge, mõtlesin, üleeilne söömispäev on asendunud jälituspäevaga. Kuid minu õnneks päris nii see polnud, veel umbes tunnike hiljem käis ühel pikal kruusase põhjaga sirgel lõigul korralik matakas ridvast läbi. Kala otsas. Madistas üsna jõuliselt, hüppeid ei teinud. Kalal konks keeles kinni, mis ilmselt ta ka maha rahustas. Kaldajärsakult alla ronides lasin tal end rahulikult väsitada, siis tõin ta enda juurde, hoidsin oma jalad igaks juhuks koos (vaat kui tark juba olen) ja sain tal lõpuks turjast kinni ja kaldale. L 42 ja kaal 800 gr alla. Kuna senised rekordid pole suured, siis tähistab see ühtlasi minu uut jõeka pikkusrekordit. Eks jätkan tööd ülekilokalade klubisse pääsemiseks. Vaevaliselt aga õiges suunas...

Sai eile jälle üle kahe nädala jõeäärde, võtt oli üsnagi hea. Kokku oli kontakte 6 nendest ainult kaks sain kaldale L40 ja L47 1.075kg, väiksemale C&R, suurem kaasa. Üks suuremaga samas mõõdus või vähe suurem kala käis veel otsas trallitamas ja teised kes ära läksid olid kuskil sinna 40-43cm vahele silmajärgi.

Tiir kagus tehtud, kala on ikka väga aktiivseks muutunud soojadega. Mõned nädalad tagasi tundus jõgi sisuliselt tühi, mõni üksik vari siin-seal vilksatas. Seekord 1,5 päeva peale julgelt 50+ võtmist, paljud kaladest küll ± mõõdupiiril. Kotti võtsin seekord 3 kala, kuna pole tõesti pikalt jälle punast vitsutanud.
Kõige suurem oli seekord L45, nii et päris korralikku kala kahjuks ei näinudki. Aga asi seegi, kaguosariigi kohta.
Tänase pool päeva tegin puhtalt ühe pöörlevaga, midagi muud otsas ei käinudki. Eks landi autor räägib ise lähemalt, kui kellelgi huvi Pole viimase 3 aasta jooksul jõeka püügil ühtegi pöörlevat kasutanud, täna oli päris äge sellega majandada. Zipbaits ja pontoon saavad nüüd vahel veidi puhata.
Paar pilti kah.