Kalastusaasta 2014. Vaatame tagasi

Tore aasta jälle väga kiirelt mööda saanud.

Juba kolm aastat on nii sattunud, et lõpuks koguneb erinevate püükide peale ~85-90 püügipäeva kokku.
Pea pool ajast läks, nagu ikka, jõeka peale.
"Teistmoodi" tegin aga seda, et landivahetuse peale aega eriti ei raisanud. Nii juhtuski, et kaks lemmikut lanti tõid hooaja peale pea 50 mõõdukala. Lisaks mõned kalad jäid veel üksikute teiste värvide tööks.
Lantideks ikka Rantsi suurepärane käsitöö.
~250 püügitundi kogunes sellisele "punanelakk" landile:

Kahjuks juhtus aga nüüd aasta lõpupoole ühel "haugipüügil" nii, et suutsin landikeele jääserva taha katki tõmmata. Loodetavasti meister remondib selle töölooma veel ära
Õhtu-ööpüükide selge lemmik oli aga hõbedane lant:


Kui 2013a-st ei meenu eriti "suuremate" kalade otsastminekut, siis sel hooajal jäi ikka päris palju kalu korralikult kripeldama. Usun seni, oli au ka üht 2kg kanti elukat veidi otsas ujutada.
1,5kg piir jäi kahel korral napilt ületamata, aga tore oli sellegipoolest!
Muideks, kümnest ülekilokalast tuli vaid 1 nö "valgel ajal", teised kõik hämaras, või lausa kottpimedas öösel:

See oli välimuselt ka üks hooaja kenamaid kalu - l43 1,34kg.

Forkapüügi käigus sai uuendatud ka oma väga tagasihoidlikku spinna-ahvena rekordit, mis nüüdsest 455g:

Tuli ka mitu ülekilo haugi. Haugi kusjuures forkapüügi käigus lõppenud hooajal niipalju ei meenugi, kui näiteks 2013a oli.

Eraldi haugipüüki Emajõe ääres sai vähe tehtud. Kohapüügi käigus juhtus neid muidugi usinasti otsa.
Suurimaks jäi vaid 2,3kg. Juhtus otsa ka üks 1,5kg latikas.
Kohapüük ise oli aga küll väga niru. Väikest kala oli palju ja õnnestus neid mõnel püügil mitu saada, kuid mõõdukalaks jäigi vaid üks 1,1kg kala:


Sügisel tegin esimest korda ära ka "lõhe-merika" püügi jõest. Kuna mulle karjakesi alamjooksude kärestikel kalu tragida ei meeldi, valisin vähe rahulikuma lõigu. Algaja õnn tõi ka ühe L51 isase merika kaldale:

Lisaks käis veel jõekaid ja suuri harjuseid otsas.

Algust sai tehtud ka merepüügiga. Õigemini paar aastat tagasi korra sai Põhjarannikul käidud, ning siis õnnestus ka kohe paar cm allamõõdu kala tagasi lasta.
Nüüd tuli neli käiku, ning algaja õnn andis ka igal püügil kontakte ja kalu. Kahel korral sain lausa mõõdukala kaldale, millest suurimaks jäi l51 L56 1,71kg:

Pisik on igatahes küljes ja kevadel kindlasti jälle minek.

Norras oli kaldalt põhiliseks püügiobjektiks ikka tursk, sekka mõned makrellid. Ka üks merikas käis otsas, aga pääses, enne kui ta kaljust üles jõudsin vinnata.

Nüüd tagantjärele meenutades ilmnes, et 2014a oli mul elus seni ainus aasta, kui kätte võtsin AINULT spinningu. Ja ei tundu, et 2015 võiks teistmoodi minna :lol:

:fish: (Y)

Minu jaoks oli 2014 pöördeline. Varem olin mõne aasta jagu käinud Turus ja Ahvenamaal haugitamas ning paar korda lestal-lutsul. Ehk siis spinningut oskasin kasutada aga just ülemäära tihti seda ei tarvitanud.

2014 otsustasin pühenduda kevadel merika kättesaamisele. Eks alguses ilmselt arvasin, et teen oma nulliringe jonnakalt kuni kala kättesaamiseni ja siis rahunen maha ja teen sporti vms. Läks viis nulliringi esimese kalani, mis juhtus olema õnneks ka mõõdus. Ja rahu asemel saabus...... jah, midagi muud, ise teate selle haiguse nime! Kevadel tuli lõpuks kokku 10 kotikala, umbes sama palju alakaid ja ports äraminekuid.

Saabus suvi. Meriforelli aeg sai läbi, hinges kriibib. Loogiline tundus kõne Svenile ja parseldada ennast kaasa jõe äärde ragistama. Nägin missugune võsas matkamine sadu kilomeetreid kodust eemal see oli. Ja meeldis. Kalu muidugi ei näinud, mitte ühtegi kontakti ja nii mitmeid kordi. Kuni ükskord siis üks pisike rabas ja kadus. Ja siis viimaks ka kala, mida seaduse järgi võib kotis kaasas kanda, kui ridvaga jõe ääres jalutad. Suve jooksul kokku 5 täpilist mõõdukala, pisikesi ja äraminekuid rohkem. Kaaspüügina hauge ja ahvenaid tuli ka.

Sügis meelitas omakorda tagasi mere äärde. Kas oli asi kogenematuses sügispüügil aga sellist kalaõnne nagu kevadel enam polnud. Üks ilus kotikala, vist 5 alamõõtu ja paar-kolm äraminekut. Talvist kala pole näinud, küll aga proovinud.

Statistikat ma pidanud pole püügipäevade ja tundide kohta. Kevadest saati käin ca. 1 - 2 korda nädalas. Nii kuidas ilmad ja pere võimaldavad. Kõhutunde järgi siis ehk 50 neid retki. Võib-olla vähem, võib-olla rohkem, ei tea. Suuri rekordeid teinud ei ole ja ega see pole ka eesmärk. Loomulikult rõõmustaksin suurte üle, kuid eesmärk ei ole kala külmkapis, vaid saadav emotsioon loodusest ja püügist.

2014 oli esimene täispikk püügihooaeg.

Jõekas:
Algas see kohe veebruari avalöögiga, kui Raikoga sai käidud kesk-eestit avastamas. Vaatasin aupaklikult, kuidas peab püüdma ja liikuma. Mees liitsidega tundus nagu ufo kosmosest, õppisin ametit. Kevade poole õnnestus ka mõned mõõdus täpikud juba otsa saada, algaja meelerahuks. Suvel paar kotikala L40 ümber. Meelde jäid mitmed toredad seiklused Hannesega kesk-eesti jõgedel ja rohkelt häid emotsioone otse loodusest. Sügisel lõpetasin püügi enne keeluaega peakaga oma rekordkala järele. Peakaks see jäigi. Kaaspüügina õnnestus saada 3 ahvenat, 2 mõõdus haugi ning kümmekond harjust.

Põhiliselt kasutasin talvel ja varakevadel voblerit (nii käsitöö kui poe omi), suvel pöörlevat. Suve teises pooles tekkis ka mõte ufomehe moodi olla ja soetasin portsu liitse. Aga liitsid kadusid karbist sama kiiresti nagu oleks jõe äärde jõudes need kohe peoga vette visanud. Seega mingit kontakti ma ei suutnud saavutada ja ufomehest oli asi sama kaugel nagu maa päikesest.

Pilt ühest ilusast hommikust



Merikas:
Püüdma hakkasin siis, kui loodus selleks võimaluse andis. Kohe märtsis tuli ka aasta elamus, kui õnnestus kaldale saada L65 2,390 ilus isiklik rekordkala. Sügisene hooaeg algas eriti hästi. Seda ilmselt tänu Raiko, Hannese ja Sveni õpetussõnadele ning oma varasemale kesisele kogemusele. Jälgisin hoolega tuult ja ilma, proovisin forelli mõtteid mõelda ning tulemusena esimene päris 0 käik tuli alles 2.11 Enne seda õnnestus alati kas alamõõdus või kotikala välja meelitada. Põhiliselt sai püügiaega Sveni toodang ja üks nigli moodi asi.

Isiklik rekordkala


Kokku tuli kalalkäike 2014 aastal 40-50 vahele. Kala sai täpselt niipalju, et liha maitse ära ei ununenud.



Lubadused alanud, 2015 aastaks

Plaanis on rohkem jõgesid avastada, jõeka puhul soovin siiski ka liitside levelile jõuda ning nendega ka midagi asjalikumat teha Kui emake loodus lubab, siis sisemine soov oleks 1kg klubisse pääseda
Merika jaoks kavatsen uue ridva soetada (vana on tunduvalt lühemaks jäänud, kui see algselt poes oli)


Edu kotkastele ja kividel või võsas näeme rsk!
Timo