Täna tunduski selline mõnusalt soe +4 ja kergelt pilvevines taevas. Asjad olid autopeal valmis ja panin linnast minema. Kohale jõudes oli õhus lausa kevadelõhna, tuulevaikus, esimesed siristajad metsatukas lasid laulu ning mina sidusin putukat liini külge.
Tuulevaikuses on lausa lust heiteid teha, püüdsin Mikult special tellimusel tehtud valge kuulpeaga wb putukaga. Jõevesi voolas laisalt ning vastuvoolu püüdes uppus see täpselt parasjagu kiiresti, et jõepõhi läbi kammida.
Ühe oksa alt tuligi üsna varsti valge kõht ja rabas putukat. Haakimine jäi mul nagu ikka - poolt tundi hiljaks, sest ei osand oodata kohe kontakti nii püügi alguses. Õnneks oli õnn täna minu poolel ja nägin, et putukas kenasti suunurgas. Kala oli mõnus väsitada ja läbi ridva tunda sööstukatseid. Lõpuks meelitasin ta kaldarohtu ja olemas oligi. L42 kena kevadine kotikala.
Tegin mõned pildid ja puhastasin seejärel kohapeal ära. Kõhusisu oli paksult täis väikeseid kirpvähke.
Meeleolu oli super. Istusin niisama kaldaäärel ja nautisin hetke. Linnulaulu vahele käis korraga eespool käänakus sulpsatus. Nägin vägevaid ringe veepinnal ja kerisin heitenööri vaikselt välja. Suutsin putuka suht samasse kohta heita kus kala end näitamas käis. Ei midagi. Tegin visked tk 15 samm sammult käänakule lähenedes kui korraga augu põhjast käis võimas võtt läbi ridva. Lennukas oli lookas. Haakimise tegin ka võtu hetkel, seekord nagu oskasin oodata
Sain kohe aru, et tegemist on suure kalaga. Pinda ei tulnud, tegi oma sööste sügava augu sees. Ise mõtlesin, et kas lipsusõlmed ikka peavad ja kas putukas on korralikult kinni seotud . . . Tuli ka meelde too Elmeri kena muruniitja koll, kes lõpuks pääses otsast jne. Mingi hetk tekkis juba kindlus, et vist on korralikult otsas ja kala jõud hakkas väsima. Sain ta madalamasse vette tuua. Ilus raisk - ilus. wolly putukas ei paista suust väljagi - nii isukalt võttis. Siis kuskilt aju sopist adrenaliinitulva alt tuli meelde, et üks kala on ju kotis juba olemas. Mõtlesin teda mitte väga rihmaks väsitada, kiire mõõtmine ja pilt ning siis vabastada. Kui ta nüüd kaldale ka saaks, palun tee nii et saaks
Läksin natuke jõkke sisse, tegin jalgadega vee mudaseks ja kala sain ka sinna tuua, muutus natuke rahulikumaks ning sain üle rohu kaldale tõmmata. Putuka konks oli kenasti keset suulage luu sees. Uhhhh, milline adrekapauk, tegingi kõik protseduurid turbokiirusega, et kala võimalikult vähe kannataks. L45,5 kaalu 1,150kg - väga heas toitumises paks kala. Peale pilti vabastasin ja kala pani oma augupoole varju.
Ma olin sõnatu. Milline vägev püügipäev. Olin lõpuks saanud selle kaua oodatud kilokala. Vaatasin kella, krt ainult 2h olen püüdnud. Emotsioonid olid nii üleval, et ma ei suutnud rohkem heiteid teha ning püügile taas keskenduda. Istusin natuke käänaku ääres ja siis võtsin suuna läbi metsa auto poole - naeratus näol. Kui mõni oleks vastu tulnud, siis arvaks, et olen kas kukkunud v millegagi vastu pead saanud. Auto juures vahetasin riided ning sõit tagasi linna. Tegin kõne Mikule ja muljetasin päevast ning tänasin teda väärt putuka eest.
Lendõnge maailm on imeline!
Väike videopilt ja pikem lugemine:
minugakalale.blogspot.com.ee/