Jõeforell vol. 4

Eile sai ka üht Jõgevamaa tundud forellikat uudistamas käidud. Pesasid veel polnud...

Kudemise õnnestumiseks on veel palju vett juurde vaja. Praegu ulatuvad möödunudaastased pesakuhilad veest välja. Kui mingil määral sademeid tulebki, siis peaks seda ka talveks piisama, sest ees ootab talve veevaesem kuu veebruar, kui madalasse vette koetud pesad võivad läbi külmuda.

Kas kopratammide lõhkumine on igatepidi õigustatud ? Nimelt sattusin suve kodulähedasele ojale, kus vett vb 10cm ja oja ise väga kitsas. Pisilasi siblis ringi küll, kuid üleval pool oli keset metsa suur kopratamm...tammi tagasi oli mets vee all ja sängis oli ikka palju palju vett võrreldes sellega, mis allpool oli. Ja iga viskega oli võtt...kalad tundusid sellised 30cm olevat. Kui selle tammi sealt nüüd ära lõhun siis, kus see kala minema peaks?? Ülejäänud oja ikka kindlasti liiga madal neile kaladele. Samas üleval tõenäoliselt kude kohad, mis suurem kala sinna ikka muidu roninud oli.
Homme peale tööd lähen uurin asja.

Sügisel enne kudet on kindlasti õigustatud. Suvel küll pole tamme eriti lõhkunud. 2000. a. sügisel nägin olukorda, kus ojas jäi ligi kilomeetri pikkune kudeala kaladeta. Hiljem leidsin altpoolt 6 kopratammi. Sellest alates oli selge mida teha tuleb. Üpris ränka rügamist tuleb ette, ka vahel käed külmetavad meeletult. Mõne tammi lammutamine võib ka kahekesi tunde võtta. Kõrvaldatud risu võib samasse kaldale jätta, sest kuival maal kobras neid ronte enam liigutada ei jõua. Ka üritavad koprad tihti tammi veel 3-4 korda taastada ja kui on tugev pesakond, siis juba mõne päevaga. Kuid enam mitte nii tugevat, kui esialgne, suve jooksul kokku vajunud tamm oli. Tavaliselt hiljem on sügisvihmad vett tõstnud ja siis on ka koprad loobunud.

Selge, kuid praegu vist õige aeg neid lõhkuda. Samas,kus see vaene kobras siis elama hakkab vastu talve?? Ta ju varub enda pessa oksi jne. Keskkonnakaitse vist mind takka ei kiida?

Sai siis täna sõber ühes võetud ja mindud kopraid kimbutama. Nire, kus sai käidud on lõheliste kudejõgede nimistus. Vaatamata veevaesele ajale, oli ojas vett päris normaalselt...rohkem kui juulis. Paisu taga oli ikka paras järv, oja voolas üldse kusagilt metsa alt ringi. Oja ise kuskil 1,5m lai....ja kopratamm oli ca 15m lai ning 1,8m kõrge. Kuna aega nappis siis lammutasime nii kuidas sai. Asi edenes ja peagi uputas ikka korralikult ja meil oli oma juga lausa Kui olime lõpetamas ilmus välja ka maaomanik. Uuris, et mis värk on....eks ma siis ütlesin, et lammutame tammi, et kalakesed mööda pääseks. Mees oli ise kõva jahimees ja arvas, et meie tegutsemine on igati õige, siiski selgitas, et ise ka seal tamme lõhub aga selle oli alles jätnud, et tal see kobras seal elaks. Ütles, et ei ole mõtet tal enam vihastada,sest tamm juba nagunii lõhutud....ja sai aru, miks me seda tegime.

Igastahes väga hea tunde andis ja tore maaomanik oli veel omaette boonus. Loodan, et sellest oli kasvõi natukenegi abi kaladele.

PS! Pisilasi ujus seal ringi küll. Varsti proovin ka mõne pildi lisada sellest ettevõtmisest.