Täismõõdus haugi ainukesed looduslikud vaenlased on suuremad haugid ja inimesed. Tema saagiks on kõik, mis temast väiksem ja liigub, kaasa arvatud enda liigikaaslased. Haug on üks laiemalt levinud kalu Eestis, talle sobivad erinevas mõõdus järved ja jõed, kuid ka riimveeline rannikumeri. Elukeskkonna suhtes ei ole ta erinevalt paljudest teistest kaladest väga valiv, taludes kõikuvat veetemperatuuri (0,1-30 °C), soolsust ja vee sogasust.
Haugi kasvutempo on väga erinev, sõltudes keskkonnast. Keskmise täiskasvanud haugi pikkus on 50-100 cm ja alammõõt Eestis 45 cm. Emased kasvavad tavaliselt isastest tunduvalt suuremaks, üle kümne kilo kaaluvad haugid on juba haruldased. Kümme kilo on see maagiline piir, mille ületamisest paljud kalamehed unistavad.
Hea tava on sellised kalad pärast kiiret mõõtmist, kaalumist ja pildistamist tagasi vette lasta, neil on oluline roll liigi taastootmisel. Haug on tavaliselt esimene saak alustaval spinningistil ja tavaliseim kaaspüük ükskõik millise teise kala püüdmisel. Kaaspüügina võib haug väga tüütu olla, tihti rebib ta oma teravate kolmerealiste hammastega tamiili katki.
Tihti võib sama haug niimoodi korduvalt rünnata. Kui see sama kala kuidagi lõpuks ikkagi kätte saada, on ta pea alati iseseisvalt konksust vabanenud. Et sellist katki hammustamist vältida, tuleks haugipüügil kindlasti kasutada trossi. Haugitrosse tehakse väga erinevatest materjalidest ja see, millist valida, sõltub kalamehe eelistusest ja püügiviisist, tänapäeval ka rahakotist. Harrastuslikest püügivahenditest püütakse meil haugi jäävabast veest peamiselt spinninguga, lendõngega ja elussöödaga. Nendeks püügivahenditeks on vaja kalastusluba, mis ei ole kallis ja mida saab osta nii päevaks kui ka kogu aastaks. Harrastajad alustavad tavaliselt spinningupüügist, see on kõige lihtsam ja taskukohasem.
Spinninguridva soovitatavaks pikkuseks on 2,1-2,7 m ja selle test sõltub landist, millega kavatsetakse püüdma hakata. Kõige tavapärasem haugipüügiks kasutatava ridva test on 10-30 g. Landi ja püügiviisi järgi tasub valida ka spinningule rull. 
Tavaliselt sobivad haugipüügiks keskmise suurusega rullid, Shimano mõõtkava järgi 2000-4000 suuruses. Püügiks tasub eelistada nööri jämeduses 0,15-0,25 mm, see on tavaliselt monofiilist tugevam ja jäigem. Ka monofiili võib kasutada, siis peaks jämedus algama 0,3 mm. Nööri või monofiili jämedus võib muidugi neist soovitustest oluliselt erineda, sõltudes konkreetsest püügiviisist.
Spinninguga haugipüügiks sobivad väga erinevad landid, sest haug on valmis ründama kõike, mis liigub ja millest tal jõud üle käib. Näiteks hommikuti ja õhtuti, kui päike terava nurga alt paistab, sobivad püügiks hästi plekk ehk lusiklandid, nende helk võib haugi kaugelt kohale meelitada. Teinekord võivad hästi toimida pöörlevad landid. Need tekitavad tugevat vibratsiooni, millest haug oma saagi tabamisel juhindub.
Kui vesi on jahedam, liiguvad suured haugid madalamasse vette, et seal oma saaki varitseda. Tihti on roostiku vahelt või vetikate keskelt ainuke võimalus haugi tabada nn rohuvaba landiga. Lanti paadiga järele vedades on eelistatuim voobleriga püük. Osade voobleritega on võimalik püüda ka madalas vees. Tavaliselt on nende sukeldumissügavus märgitud landikarbile.
Eestis on järjest populaarsemaks muutunud nn jerk-püük. Selleks kasutatakse spetsiaalseid suuri lante, mis tulevad vee pealt või veepinna alt ning mida mängitatakse nii, et need imiteeriksid haavatud kala. Sellise püügi teeb väga atraktiivseks see, et tavaliselt näeb efektselt, kuidas kala lanti ründab. Jerk-püüki on võimalik harrastada ka tavavarustusega, siis tuleks eelistada väiksemaid lante. Suurte jerk-lantidega (mis kaaluvad kuni 200 g) püügiks on vaja erivarustust. Paljud kalamehed ainult suurte lantidega püüavadki, arvates, et see tagab suurema saagi. Osaliselt see kindlasti nii on - väikesed haugid ründavad suuri lante harva. Samas, suured kalad võivad vahel hoopis väikeseid lante eelistada.
Landi värvist olulisem on landi mäng. Et see õige mäng leida, tuleb katsetada erinevate lantidega ja neid omakorda erinevalt mängitada ja pausitada. See muidugi ei tähenda, et värv üldse oluline poleks. Selge läbipaistva veega võiks eelistada naturaalseid värve, mis meenutavad haugi looduslikku saaki. Halva nähtavusega vees on kindel eelis erksatel värvitoonidel, sest neid on paremini näha.
Haugipüük on üks lihtsamini planeeritav kalastusturismi püügiviis. Suurepärased võimalused kalastamiseks on kõigis meie naaberriikides, kuid enne tasuks ennast kurssi viia kohalike kalastusreeglitega, mis võivad meie omadest oluliselt erineda.
Raiko Jäärats, kaasautor
Artikkel ilmus Maalehe eriväljaande "Jahile ja kalale" aprillikuu numbris.
Kalaportaal, 2017
