Soojal suveõhtul tehtav koha trollimine ehk landi järelevedamine on põnev viis saada koha söögilauale. Trollimine on rahulik tegevus: ei mingit landiloopimist ega kerimist, lased landi ridva otsas paadi järele jooksma, kuni see langeb õige sügavuseni ja jääd siis võttu ootama. Koha võib merest püüda alates 16. juulist ning meie populaarseim koht merepüügiks on Pärnu laht. Veekogus asub koha harilikult sügavates, kruusase põhjaga kohtades, kivide ja rampade vahel, kust õhtul siirdub toidujahile veekogu avaossa. Koha võtt kestab tavaliselt kuni augusti keskpaigani.
Koha püük on selles mõttes mugav püügiviis, et sellel ajal ei pea külmetama. Kohapüük võib olla väljasõit kogu perele - kui naised ja lapsed ei taha kalale kaasa tulla, võivad nad samal ajal hoopis randa minna. Kindlat kellaaega kohapüügiks ei ole, ta võib tahta lanti ka keskpäeval, kuid suurema saagi tõenäosus on ikkagi varahommikul ja õhtul.
Mitme ridvaga püüda?
Koha võib lantida ka ühe ridvaga, kuid mitme ridva kasutamine on efektiivsem. Paadil võiks olla rooliga juhitavus, kuna rumpliga juhtimisel kipub rumpli vabastamisel paat keerama. Väga abiks on ridvahoidikud, mis võimaldavad kalastajal tegeleda püügi ajal ka muu tegevusega ja juhtida paati täpsemalt. Ridvahoidikuid on võimalik soetada nii plastikust kui ka roostevabast terasest. Populaarsed on reguleeritavad hoidikud. Torukinnitus on soodne, kuid tema reguleerimisvõimalused pole nii mitmekülgsed. Loomulikult on trollimiseks võïmalik kasutada ka spetsiaalseid plaanereid, kuid see läheks juba väljapoole "puhkuspüügi" raamidest.
Ritvade paigutus
Mida rohkem ritvasid, seda suurem võimalus liinide sassiminemiseks. Seepärast paigutatakse pikemad ridvad servadesse ja lühemad ridvad keskele. Välimistele ritvadele pannakse madalamalt tulevad landid ja sisemistele sügavamale sukelduvad landid. Kui välimiste ritvade liin hoitakse pikem kui sisemistel, on liinide sassiminek minimaalne.
Kajalood
Trollimise ajal on suureks abiks kajalood või plotter, muidugi eeldusel, et seda osatakse kasutada ja ekraanil olevast aru saada. Plotteris on asendamatu ka korralik sügavustega merekaart.
Koha näkkamisel paati ei peatata
Aeglane trollimine hoiab kala konksu otsas ja 50-60 cm pikkune koha ei ole nii jõuline, et teda ei saaks tasasel käigul liikuvasse paati tõmmata. Samal ajal jäävad teised ridvad püügivalmidusse ja ei häiri üksteist. Väiksema koha saab ka hooga sisse kerida.
Video: püük Pärnu lahel
Veokiirus
Soome kohapüüdjate sõnade kohaselt on parim trollimiskiirus 2-3,5 km/h, Eesti kolleegid soovitavad pigem 3-5 km/h. Soomlaste sõnul eelistab suurem kala aeglasemat kiirust, väiksemaid saab ka suurema kiiruse puhul. Mitme ridva kasutamisel on vedamiskiiruse valikul on kasulik võtta arvesse ka erinevate lantide ujumisomadusi. Kasulik oleks kasutada samatüübilisi lante eri värvides, et tagada sujuv püük.
Koha trollimiseks võib kasutada ka elektrilisi vööri- ja ahtri mootoreid, sest nende abil saab kiirust täpselt reguleerida ja liikumine on peaaegu hääletu. Üks hea võimalus on kasutada bensiinimootorit vastutuules ja elektrilist pärituules.
Milliseid lante peaks valima?
Koha trollitakse voobleritega ja koha lantide puhul on olulisteks omadusteks värv ja suurus. Koha eelistab teatud päevadel kindlaid värve ja näkkamisi tuleb teatud ajal mingi kindlat värvi landiga enam kui muu värvi puhul. Valguse muutumisel muutub ka koha värvieelistus. Karta ei tasu erksaid ja neoonvärve. Hea variant on panna mitu ritva erinevat värvi lantidega ja siis vahetada landi värve vastavalt näkkamise arvule. Nii Eesti kui Soome kohapüüdjate arsenali kuuluvad juba aastaid Rapala vooblerid, näiteks Tail Dancer ja Husky, kusjuures häid tulemusi on näidanud kumera keelega (scatter) mudelid. Samuti Bomber, Smithwick, Cotton Cordell, Storm, Daiwa ja soomlaste Jesse. Sobiv kohalandi suurus on 6-11 cm, liiga suure landi puhul kala ei tule. On ka täheldatud, et kord tahab kala 9 cm lanti, teinekord jälle sama landi 7 cm mudelit.
Väikese keelega varustatud vooblerid lähevad 1-3 meetri sügavusele ja astmelise keelega lähevad veidi sügavamale (samuti kumera scatter keelega). Kõige sügavamale pääseb suure ja pika keele abil. Põhiline püük käib Pärnu lahes 3–6 meetris ügavusest, aga on ka päevi, kus kala on pooles vees või ka ülemistes veekihtides. Landid lastakse paadist 20–50 meetri kaugusele.
Rull
Rulli valik maitseasi, peamine on see, et rull meeldiks kalamehele endale ja töötaks korralikult. Püütakse nö "tavalise" ehk haspelrulliga, kuid on ka spetsiaalsed trollimise multirullid, neist osad mudelid ka liinilugejaga. Liinilugeja võimaldab täpselt jälgida, kui kaugel asub lant (suurema kalaga võitluse puhul näitab ka kala kaugust paadist).
Liin
Trollingupüügil kasutatakse tavaliselt monofiili. Nööri kasutamine on Pärnu lahel koha püüdes ebamugav, kuna juulis tekib lahte suurtes kogustes fütoplanktonit. Loetud minutitega koguneb nöörile paks limajas kiht ja selle pidev eemaldamine raiskab vaid kallist püügiaega. Monofiil on sellistes oludes märksa praktilisem valik, kuna selle pind on sile ja planktonil pole head kohta, kuhu kinnituda.
Ilm
Päikesepaiste on kala võtule hästi mõjunud ja häid saake on saadud tormieelsel perioodil - justkui valmistuks kala tormiks ja prooviks enne seda kõhu täis saada. Samuti peale tormi, kui vesi on selginenud. Vahetult peale tuuliseid ilmasid on vesi sogane ja siis tasub oodata selle selginemist.
Lõpetuseks üks oluline meeldetuletus: sellest aastast on koha alammõõt meres L=46 cm.
Head landivedamist ning maitsvaid koharoogasid!
Artikli kirjutamisel on kasutatud erinevaid internetiallikaid.
Kalaportaal, 2017
