1. Kõige olulisem osa särjepüügi varustusest on õngeritv. Särjepüük on aktiivne püük ja õng on päev läbi käes, seega kergem ja peenem ritv on mugavam. Lati jämedus võib küll ebaoluline tunduda, kuid suure tuulega on peenikest ritva palju parem käsitleda. Mõni õng on küll grammide järgi kerge, kuid tasakaalust väljas. Kui raskus on ebaproportsionaalselt ette koondunud, siis tundub mõne tootja 5 m õng käes sama raske kui teise 7 m latt, kuigi peale kirjutatud grammide järgi seda oodata ei oskaks. Seega on kasulik ritv enne ostu kokku panna ja käes hoida.
2. Särg reageerib tihedale, kuid väikestes portsjonites sissesöötmisele. Vabalt veekogu põhja langeva sööda puhul (nt kärbsevastne) puistake 5-6 ühikut iga minuti järel. Püüdke hoida püügitsoonis kogu aeg midagi liikvel, see meelitab särgi ligi.
3. Kasutage lipsu, sest peenem ja vees vähem märgatav tamiil suurendab võttude arvu. Lipsu võite kinnitada pealiinile pöörla või tillukese lõksuga.
4. Tähtis on lipsu pikkus ja läbimõõt. Kasutage 20-40 cm pikkuseid lipse. Lips võiks olla 0.02-0.04 mm väiksema läbimõõduga kui pealiin.
5. Sobilik pealiini jämedus särjepüügil on 0,16 - 0,18 mm.
6. Kui kala tuleb ketti, on abiks kidata konks - see aitab kiiremini kala konksust vabastada.
7. Kui teil on mitu erinevat rakendust ridva külge kinnitamiseks, siis kasulik oleks neid kolm komplekti enne kalaleminekut valmis seada. Üks peaks olema hästi kerge varustusega, teine keskmise raskusega ja kolmas raske varustusega. On võimalik, et kahte nendest kolmest te üldse ei kasutagi, kuid vajadusel on need olemas.
8. Vooluvees on vaja leida see kõige magusam punkt, mis on tihti vaid ruutmeetrine laik. Seal on tavaliselt mugav puhkepaik, kus kala võimalikult kerge vaevaga saab voolus seista ja alla laskuvat toitu haarata. Kui ühe kala välja püüad, võtab uus kala kohe tema koha ära.
9. Särje söötmine, eelkõige just väikeste doosidega, on õige taktikaline võte. Selline söötmine meelitab särje kiiresti kohale ja kui kala on tänu aeglaselt vajuvale söödale kohale ujunud, siis võiks visata juba sellist sööta, mis kiiresti põhja vajub ja jääb kohapeale.
10. Õppige hoidma ritva söötmise ajal käes, sest siis ei maga te maha näkkamist ja saak on suurem.
11. Tihti näkkab väiksem särg päris püüdja nina all, siis oleks otstarbekas kasutada lühikest käsiritva. Õige koha valikul käib püük käib tihti vaid mõne meetri kauguselt.
12. Sügiseti sööta valmistades kasutage vähem kala toitvaid aineid, rõhk peab olema lõhnaainetel. Seejuures tuleb olla hoolikas, segada segud hästi läbi, et ei tekiks kamakaid. Vajadusel võib kasutada peenikest sõela.
13. Kevadine särg rabab sööta ahnelt ja julgelt, seega pole mõtet kasutada ülikergeid ujukeid. Sobilikud ujukid on tõstevõimega 3-8 g.
14. Püügirakenduse valmistamisel kasutage tinaraskuseid nr 10-12. Need on kergemad ja sellepärast saab neid tamiilile laiali paigutada.
15. Sobilik konksu suurus särjepüügil on 10–16.
16. Puhtas sügiseses vees on kõik kalad ettevaatlikud. Näkkamise suurendamiseks kasutage tumedaid söötasid. Neid võib ka tumedaks värvida spetsiaalsete lisandite abil.
17. Kui teil on söödaks väikesed sääsevastsed, siis ülesöötmise vältimiseks püüdke sööta väikeste portsudega. Kalu on vaja meelitada, kuid mitte toita.
18. Üks särje näkkamist stimuleerivaid võtteid on ujuki tõstmine 5 cm kõrgusele veepinnast ja seejärel sujuv vette tagasi laskmine.
19. Proovige kasutada kanepiõliga valmistatud tainast. Inglismaal on kanepiga maitsestatud söödad kirjas kõige mõjusamatena. Püügi ajal tee taignast väikesed kuulid ja lükka konksu otsa, siis vajuta näpuga korraks vastu konksu tervikku, et see oleks taignaga tasa. Nii haagib kõige paremini ja samas ei ei ehmata teravik kala kohe ära.
20. Kui teil on probleeme rakenduse juhtimisega tuule käes, siis proovige väike tinast haavlike kinnitatada tamiilile ujukist ülespoole. Haavli suurus sõltub tuule tugevusest.
21. Kui enam ei näkka, siis ei tähenda see tingimata seda, et särg on püügipiirkonnast lahkunud. Kala võis lihtsalt vahetada oma asukohta veekihtides. Tavaliselt suundub ta veidi kõrgemale. Muutke püügisügavust ja võib-olla leiate kadunud särjeparve jälle üles.
22. Osades Venemaa piirkondades peetakse üheks paremaks söödaks läbipaistvas vees leivapudi ja püük toimub väikeste leivakoorukese tükikestega.
23. Eksperimenteerige söötadega. Kui söödate koha sisse sääsevastsetega, ei tähenda see, et särg peaks hästi võtma ainult sääsevastset. Proovige ka kärbsevastseid.
24. Võtke kaasa erinevaid valmisseotud lipse. Lihtsam on nende hulgast valida vajaminev või siis pikemast teha lühem, kui hakata kõige paremal võtuajal lipse nullist kokku siduma.
25. Püüdke kasutada peenikese otsaga näpitsaid, kuna see on kiireim viis konksust vabastamiseks.
26. Sööt peab olema kala suurusega vastavuses. Väikse särje püügil kasutage väikest kärbsevastset ja suuremat sääsevastset. Suurema särje puhul aga suuremat kärbsevastset ja ka nukkuv tõuk on väga hea peibutis.
27. Veekogus, kus on hulgaliselt suuri särgi, sobib hästi söödaks keedetud maisitera. Sellist sööta väiksem särg ei kipu ründama.
28. Pöörake suurt tähelepanu veekogu sügavusele. Igasugused kõrgendike ääred või kühmud veekogu põhjas võivad olla suurepäraseks varjupaigaks kaladele. Särjeparved liiguvad ülesvoolu ühtlase massina, põhja lähedal ja avatud kohtades kiiresti edasi ujudes ja sellise koha püük ei anna lootust. Vahepeal teevad särjeparved peatusi, soojendavad end ja söövad. Peatuse kohad on sellised, mis võimaldavad kalal puhata (tagasivool, jõekäär, paisude/takistuste vaheline ala, kivid põhjas, mõni sügavam auk, aeglase vooluga bassein) - need on püügiks parimad paigad.
29. Pöörake tähelepanu ujuki korrektsele asendile, sest õigesti vees olev ujuk annab teile paremini märku kala näkkamisest.
30. Suvisel särjepüügil on vaja kalaparv söödaga kohal hoida. Saiapuru, toorjuust ja kohupiim on head selleks peibutusöödad. Suvel pole vaja rakendust põhja lähedale viia, hea kui sööt läbi vee vajub. Kui kala on juba pöördes ja võitleb söögi pärast, siis ei jõua rakendus kunagi alla vajuda.
Allikad: ajakiri "Fish" ja erinevad internetimaterjalid
Kalaportaal.ee, 2016
