Nagu artikli eelmise osa lõpus mainitud, võib vertikaallante valmistada kas jäigalt kinntuva konksuga või siis vabalt rippuvate kahe- või kolmeharuliste konksudega. Nende valmistamise järjekord on toodud ära allolevatel joonistel:
Pleki lahti lõikamine
Vabalt rippuva kolmeharulise konksuga landi valmistamise järjekord
Jäigalt kinnituva üheharulise konksuga landi valmistamise järjekord
Landile peibutiste lisamine (ehtimine)
Pärast seda kui lant on kokkujoodetud ja läikima poleeritud, on vaja seda veel ka natuke ehtida. Selleks kasutame valge ja punase või siis kollase ja punase juhtme rüüsijupikesi. Rüüs peaks olema peenike, aga konksule peaks seda olema lihtne ajada. Konksu kida peab jääma vabaks ja samuti ei tohi rüüs segada kala haakimist.
Lant ehitud, võib sellele lisada eraldi lipsu otsas veel ühe lihtsalt ehitud konksu. Selleks sobivad tugevad, kuid peenikesed Jaapani kolmikud, mis on väikese kidaga ja neile aetakse peale värvilisi rüüsijuppe või pärleid. Lisakonksu kasutamine toob tihti 60% saagist.
Eriti aktuaalne on selline variant südatalvel, kui väikese landiga kala eriti ei näkka. Tuleb välja, et landi mäng küll peibutab kala, aga kala haarab siiski eraldi rippuvat konksu. Viimasel ajal koguvad populaarsust ja on saagirikkamad tvisteri sabast lõigatud ribadega varustatud konsud, mis imiteerivad veeputukate kere ja ka pead. Need on poolenisti läbipaistvad ja on väga sarnased elusatele veeputukatele.
Lantide testimine
Tavaliselt seotakse ülespoole lanti lisakonks ja sellepärast tuleb testida mitte ainult lanti, vaid kogu rakist.
Mängu kontrollimisel tuleb saavutada stabiilne landi töö. Pole oluline, kuidas lant mängib, tähtis on, et mäng oleks stabiilne. Reeglina ebaühtlase mänguga lant püüab kala vähem. Landi mängu tuleb kontrollida igasuguste tõmmetega. Aeglane, järsk ja pikk tõmme, järsk ja lühike tõmme, keskmise tugevusega tõmme jne. Tõeliselt hea ahvena vertikaallant peab mängima ühtlaselt igasuguse tõmbega. Iga tõmbe järel peetakse paus, mille jooksul lant peale planeerimist ja hääbuvate võngete lõppemist on täielikult peatunud. Landi peatumise aeg kirjutatakse üles sekundites. Soovitav oleks igale landile karpi kaasa panna jutt, kus on kirjas tõmmete iseloom, peatusaeg ja mäng. Kui selline "pass" on teil veekogul landiga kaasas, siis võib lanti vahetada vastavalt soovile ilma lanti uuesti proovimata. Joonistel 11, 12, 13 on näidatud võimalikud õiged landi mänguvariandid.
Joonis 11
Joonis 12
Joonis 13
Tihti satuvad meie kätte sellised landid, mille mäng ei ole õige. Selliste lantide tööd saab reguleerida, kui muuta nende painet. Teinekord võib lant õige mängu saavutada täiesti ebareeglipärase painde andmisega. Täpset nõu painete iseloomu kohta anda ei oska, kuid kõik tuleb katsetades ja kogemustega. Ära võib märkida seda, et paine ei tohi olla väga suur. Suure painde puhul mängib lant küll aeglaste tõmmete korral stabiilselt, kuid meie arvamus on, et lant peab töötama ühtlaselt igasuguste tõmmete puhul. Ühe ja sama landiga saavutada erinevaid stabiilseid mängurütme on ikkagi efektiivsem kui pidevalt lanti vahetada. Vahel on väike paine landi ees või tagaosas just stabiilsuse saavutaja.
Landipüügi tehnika
Sikutamas olles tuleb teha samasuguseid tõmbeid nagu sooritasite landi testimise ajal. Tihtipeale võib isegi väikseim kõrvalekalle püügitehnikas viia landi kehva mänguni. Kui kodus lanti proovides oli ridvaots peaaegu vertikaalselt allapoole ja pärast tõusu jäi ritv paralleelselt veega, siis tuleb veekogul samamoodi töötada.
Kala otsides võib sikutada püsti seistes, kui aga hakkab intensiivne võtt, tuleb kastile istuda. Istudes on püügiliigutused stabiilsemad ja järelikult töötab lant samuti ühtlaselt. Samuti võib seistes mängu mõjutada tuul, istudes on aga selline oht väiksem.
Loe artikli III osa siit.
Algallikas: ajakiri Fish
Kalaportaal, 2011
