Seekord oli plaan Pärnu jõel ahvenatele keskenduda. Koha varustus oli küll kaasas aga jätsin selle kokkupanemata, et asjatut kiusatust ei tekiks :) Olime varakult kohal ja üllataval moel teisi paate ei olnudki. Esimesed paadid ilmusid nähtavale alles tunnikese pärast, kuid üleüldse oli kalamehi vähem kui nädalake varem.
Hakkasime põhikohtasid läbi loopima ja sihtisime ka jõe keskele, kust on häid saake saanud. Üllatav vaikus. Proovisime siin ja seal ning esimese kala saamiseni läks kauem, kui eeldasin. Sealt, kus esimene kala tuli, jäime tegelikult kuni püügi lõpuni.
Minu rakenduseks oli Tokyo rig ehk siis Jig rigi sugulane. Konksuks nr 4 offset (et liiga palju kinni ei jääks) ning lantidest läks esimesena otsa tumeoranž Keitech Easy Shiner, pikkust kolm tolli.
Plaan oli selline, et võtame mõistliku koguse suuremaid ära, et saaks fileedest ühe lõunasöögi jagu panni särisema panna.
Sõber püüdis "tavajigiga". Kuna olime suht madalas, siis kasutasime 5-7 g raskusi. Ma pole Tokyoga varem palju püüdnud. Nagu Jig rig, on ta natuke selline laisa kalamehe rakendus - imelihtne kohapeal valmis meisterdada, puuduvad igasugu lipsud jms. Stiiliselt püüdsin pigem nagu drop-shotiga, nö pausidega mööda põhja lohistades, aeg-ajalt ridvaotsaga nõksatusi tehes.
Kala paistis päris aktiivne olema ja ka väiksemad ahvenad olid landid täitsa kurku söönud.
Vahetasin lanti ja panin otsa Daiwa Tournament D'Fin'i, samuti jaapanlane ja kolmetolline.
See ergum oranž paistis ahunale veel paremini meeldivat, sest võtud läksid sagedasemaks. Need Jaapani kummikad on väga pehmest materjalist ja mängivad hästi. Samas on ka nende kulu natuke suurem, sest pehme materjal "saab kiiremini otsa".
Kuna oli piisavalt aega katsetada, proovisin jäigemat kummi ning valisin sellise värvi, kus samuti oranži sees oleks: Westin Shadteez Slim 7,5 cm, Bling Perch värvitoon.
Ka see töötas kenasti ja ei saa öelda, et jäiga kummi ning offset konksu kombinatsiooni tulemusena kala kehvem haakida oleks olnud.
Minul oli kaasas landid ahvenale ja landid kohale. Ahvenalandid põhiliselt kuni 3 tolli (7,5 cm) ja kohalandid alates 4 tollist (10 cm). Sõber aga püüdis sellise kollakas-säbrulise landiga, mis oli vahepealse pikkusega (ca 9 cm). Selgelt oli näha, et tema ahvenad on tiba suuremad. Kui panin otsa neljatollise jigi, nö "kohalandi", siis pigem jäid võtud harvemaks ja läksin tagasi kolme tolli peale. See vahepealse pikkusega lant oli üldse edukas valik, sest seda himustas ka päeva üllataja - 49 cm koha, keda oli päris lõbus ultralight ridvaga (1-7 g testiga Blue Bird) paati sikutada. Kusjuures järgmise viskega võttis sama lant välja 45 cm koha, mis tagasi vette läks.
Saime oma pannitäied kätte ja tõdesime, et ahvenapüük on see asi, mis kindlasti vähemalt paar korda aastas püügigraafikusse panna tuleb. Soome ahvenad on järjekorras ning visiit nende valdustesse algab järgmisel nädalal.
