Küsitlus: spinning või käsiõng - kumba eelistad?

Kas keegi oskab öelda sellisele odavamale spinningule hinna ? Mida saaks hetkel kätte.

eks see hind ikka tootjast ja näitudest oleneb (pikkus, ridva test jpm). Ma endale salmo supreme challenge ridva testiga 5-25gr 2,1m ja 2,7m kätte sain lähemale 25-30 eurtsi tk pluss siis rull ka mingi slmo oma oli ja see oli hinnaga 35-40 eurtsi. need muidugi 2 aastat tagasi aga usun et nad enamvähem samas hinnas ka praegu. ise olen rahul, siiani pole nendega hätta jäänud.

Okei, nii et umbes komplekt jääb siis umbes 60-70 kanti?, (ilma landiteta)

Mingi paar kuud tagasi soetasin ühe spinna 1,80m läbi e-bay, hind 15$ koju toomisega.
sellega on hea väiksemaid jõgesid sumada. NB! kokku panduna mahub koos rulliga tavalisse spordi seljakotti. Ka 2-3 kg haugiga sai maadeldud aga katki ei läinud. Arvasin küll et, see libu vastu ei pea.

Merika jaoks ostsin pärnu rimist 20€ :woohoo: 10-50gr 2,7m suht jäiga spinna.
Sellega hea kaugus rekordeid teha. Saaki pole sellega veel saanud.

Mäletan hästi lapsepõlve.Olin kukil 11 a kui vanamees valmistas mingist plekist väikse vönkuvalandi spinnaks oli siis fiiber ritv selline lühemaks tehtud rulliks oli vana neva . Loomulikult heitsin tollega niimodi et kerisin mõned meetrid tamiili maha ja siis sai mingi pool lendõnge stiilis se lant vette ja mai tea kas joppas .......ikkagi joppas ............sain esimese landiga forelli .Loomulikult väike poiss suures ekstaasis ......ja sellest alates jah olen valdavalt spinnale ikkagi truuks jäänd. Loomulikult praeguseks ikka püüan peenemate ritvade , lantide .tamiilide ja rullidega.Olen ka teisi püügiviise proovind aga tuleb tunnistada et jah se pole ikkagi see ........ma muidugi ei taha absaluutselt õngeennusid solvata aga spinnaga kuskil kärestikus suvistel hommikutel või õhtuhämaruses täpikut jahtida on rohkem mulle nagu emapiimaga juba kaasa antud.

Olen minagi "elupõline" spinnamees olnud. Mäletan, kui vanaisa mulle vana vene metallist spinninguridva, ning kaks "neevakat" andis. Peal oli 0,8mm "jõhv", millega sai hirm-raskeid lante loobitud. Kohalikest raba-karjääridest tuli haugi kergelt ja nii see püügiviis järjest süvenes.
Viimased tõsisemad ussileotamised jäävad vast enam, kui 15a tagusesse aega, mil korgiõngega ahvenat, särge ja isegi jõevähki püütud sai.
Aga ei istu mulle see kohapeal passimine. Meeldib liikuda ja lanti loopida. Eelmine suvi avastasin enda jaoks ka jõeka püügi, niiet võsas ragistamine on eriti lähedaseks saanud