Saan täiesti aru alamõõduliste tagasilaskmisest ja ka seda ainult siis, kui tõesti selgelt näha, et veel eluloom.
Kogu püänt keerleb selle teema juures siiski ümber napakate seaduste ? Kui sa elupõline kalamees ikka näed, et elulooma kalast ei saa, lase aga vette tagasi, las loodus naudib su kätetööd lihtsama saagi näol. See selleks, kui nii on, las olla.
See jutt, et alati saab imekonkse kasutada jne jne, tegelik reaalsus on ju selline, et 99% kalameestest seda ei tee.
Mis puutub aga paaditäie haugide püüdmisse ja 2/3 tagasi laskmisse, siis ma isiklikult ei saa aru, MILLEKS on vaja 18 haugi päevas välja püüda ... Kas 6 haugi siis ei kosuta juba vaimu ja ei anna päevase adrenaliinilaksu kätte ? Kui juba seda teed mindi, siis vii töö lõpuni ja toida lähedasi tuttavaid ja sõpru, selle eest oldakse kindlasti tänulikud, vaevalt et miskit hapuks läheb tänapäeva majanduskliimas ! ?
Jeekim wrote: Loodusele vägistades haiget teha ei taha, aga tapmine kõlbab küll. Mis siis, kui hobiks pole niivõrd kala söömine kui kala püüdmine? Iga tagasi lastud kala elab edasi ja rõõmustab meid või kaaskalastajaid edaspidigi.
Selles mõtlemises ma isiklikult enda jaoks viga näengi.
"Mitu korda peab ühte meest maha lööma ?" et ta lõpuks sellest "vägistamisest" puhata saab ja valhallasse ?
Kui juba, siis juba lauale, mitte solberdada ja nautida oma vägevust looduse vastu ja naeratades pakkuda seda veel teistelegi kamraadidele sama kala näol ...
Peamine arutelu idee oli siiski C&R kui sport .... Pühapäeva looduse nautijad on veidi teistsugused minu silmis,"Kalailma" punt on justkui ok minu silmis, kes massiliselt välja ei püüa. Samas on punt teistsuguseid inimesi, kes üsna robustselt asjaga tegelevad ja siis kiitlevad kui palju nad ikka kalu tagasi saatsid ja C&R on ikka "way to go"
Ei maksa minu postitust nüüd rundavas stiilis võtta ja omi eluvaateid mulle peale suruma, avaldasin omi isklikke mõtteid ja foorum kui selline koht, saab iga vastaja sama teha.