Kala tagasi vette ..

aapua wrote: Tõsi ta on, et meil limiite kehtestatud pole. Kaasavõetav kogus on rohkem eetika ja südametunnistuse asi. Aga vaata, siin tuleb mängu veel ka see, kui tihti kalal käid. Olgu siis limiit (mitte seaduslik, vaid oma südametunnistuse järgi) näiteks 2 kala päevas. Kui aga käia 5 korda nädalas, teeb see 10 kala... Ja paljud, isegi aatelised, niimoodi arvestavadki, et oleks ma käinud 5 korda, oleks võtnud 10 kala. Sain püüda aga ainult 1 korra, tähendab, panen sellel ühel püügikorral siis 10 tükki kotti...

Reeglina on aga nii, et see, kes kõik koju tassib, kasutab ka reeglina kogu hooaja nii ära, et ämbritega tassibki igapäevaselt kilakaid koju ...

aapua wrote: Veel üks erinevus näiteks sama Iirimaaga võib olla ka see, et meil on tõenäoliselt suhteliselt rohkem kalastajaid ühe veekogu ühiku kohta - jõgi või järv, vahet pole. iirimaa on niipalju suurem ja niipaljude rohkemate kalastuskohtadega, et hoolimata suuremast rahvaarvust on ikkagi püügikoormus igal järve- või jõelõigul siiski kordades väiksem kui meil. Nii et meil tuleks siis kehtestada lausa hooaja- või vähemalt nädalalimiit...

Siin natukene parem see olukord kindlasti, kuna ookean rikkalik ümberringi, samas siseveekogude puhul on teema vast sama mis eestis, ainukese vahega, et ei püüta põhjusel, et mitte nälga surra ... vist ...

Sry aga ma vaatan ja imestan ka kalasaateid vaadates, millised kalamõõdud on väga normaalne hulgi koju tassida eestis ...Ahvenal (kutsutakse hellitavalt mikrotriibuks ka veel) ja särjel ntks ei lastagi ilusaks suureks kasvada

Selle ahvena ja särjega on asi nii ja naa. Põhimõtteliselt on ta rämpskala, kes lisaks sellele, et on lausa massiline igal pool (mõlemad), sööb veel väärtuslikumate kalade eest toitu ära. Ise nad kasvavad aeglaselt ja on üldse igavene nuhtlus.

Vene ajal oli poliitika, et ahvenat ja särge tuli lausa hävitada. Üritati luua isegi spetsiaalseid mürke, mis toimiksid prügikalale, jättes väärtusliku kala puutumata (midagi analoogset umbrohutõrjega).

Mina ennast jumalaks ei pea. Kala, mida ma kaasa ei võta, läheb tagasi vette ja püüan ta konksu otsast vabastada võimalikult ettevaatlikult. Olgu ta siis rämpskala või mitte. Seda enam, et loodus, kui inimene vahele ei sega, reguleerib ennast ise ja kõige optimaalsemal moel. Nii et minu poolest saavad ka prügikalad kasvada palju kulub.

Ma võtan kaasa kala täpselt niipalju nagu ise söögiks tahan võtta ja hetkel vajalikuks pean. Olen 2+kg hauge järjest tagasi lasknud kuna lõõg juba kalu täis ja tunne et rohkem ei viitsi lihtsalt õhtul rookida ja kilo pluss jõekaid vabastanud kuna plaan ööseks metsa jääda ja söögikala olemas. Samas olen seda meelt et kala on ikkagi söömiseks ja toiduga ei mängita. Reeglina need kalad mida söön kõik ära korjan ja sügavkülma kirstu fileed täis laon sügisel. Kala maitseb ja ei näe mingit põhjust miks peaksin enda püütud kala vahetama poe toidu vastu.
Samas ma täitsa mõistan kui keegi käib kalal ainult püügimõnu pärast ja kõik kalad tagasi laseb. Paljud ei söö lihtsalt kala. Ei mõista aga neid targutajaid kes ajavad suure saagi puhul mula ahnusest, näljast ja arvavad et nemad teavad täpselt palju keegi kaasa võtma peaks ja palju kala sööma.
Ma üldiselt sügavalt veenudnud olen et ridvaga kalavarusid ei kahjusta. Kõige vähem veel särjevarusid:)

Samas tõele silma vaadates, siis jõed on ikka kaladest tühjad küll vs 20 aasta taguste aegadega ...
Ja see prügikalagi on pisike, missest et palju teist, röövkalad vist päris adru ei söö nagunii ju ...
Ega punane kala ja suuremad ju enamus ei tule poelettidele kohalikest vetest.
@ Vertu: Kohalikud jõed on siis traaleritega kuivaks püütud ?
Miskipärast usun, et just nimelt sieveekogudel just õngepüük vähese võrgu kaasabil just selle põhjuseks on ja pole kaugel ajad, kus just poest Alaska kala ostma hakataksegi. Kui rosolje foorumit lugeda, siis ei tähelda sealse massi just tolerantset kalapüügi pooldamist, ikka ahnitsetakse ja kiidetakse oma 30kg 8-10cm suuruste kalakestega. Sellist "tuleviku peale mõeldes" kalapüüki just eriti ei tähelda seal, kuhu on koondanud ennast enamik parmud, kes ennast uhkelt kalameesteks kutsuvad ...
Ikka pajatatakse KILODEST, mis välja tõmmati, mitte suurest kalast, mida jahitakse. Seepärast ma julgen arvata, et just ainult ürginstinkt see pole, miks eestis kalal käiakse ...
Ma olen sadamas kalastades pannud tähele, et ca 3-4 paiknenud poolakat, kes on vist samast kultuurist pärit, kui me eestlased, sikutavad välja 10-15cm pikkuseid pollakeid, samal ajal kasvab kala julgelt 1-2-3kg suuruseks. Arvake ära kas ma vaatan hästi selliste peale ? Kohalikud tahavad suisa peksa sellistele anda ... Ise väidavad, et väike kala on parem, kui suur ... No mida krt sealt süüagi on ...

Ei ärge saage must valesti aru, ma hoolitsen ka ise oma prae eest ja tihti ka sõbra pere lauakate eest, samas käin ma ookeani kaldal, natuke teine teema ja "kilusi" ma koju ei tassi ka siis, kui ametlikku suurus limiiti kehtestatud pole.
Varsti lähen kohaliku jõe peale forelli/lõhet püüdma, proovime väikse vid jupi ka teha

Ma ei tea mida marko "kohalike jõgede" all mõtleb aga massiline võrgu ja mõrrapüük meres ja Peipsis-Võrtsus mõjutab otseselt ka sisevetes kalade arvukust. Eesti piisavalt väike et pea kõik veed omavahel seotud. Pluss veel muidugi salavõrgud, mida vähemalt Kasaris ültse mitte vähe pole...
Aga tegelt ma arvan et asi pole ültse hull. Paljud jõed mida ise hästi tean on viimase 10 aasta jooksul oluliselt paremaks läinud, ehe näide kasvõi Pirita jõgi kus merepunast ikka kordades juurde tekkinud. Ja ilmselt kehtid see ka kõikide muude P-Eesti punasejõgede kohta.

Ei oska kommenteerida muud, kui rosolje foorumi alateemat, kus enamus kalureid just vastupidist juttu ja just Pirita jõe kohta räägivad. Aga ju siis on nende kalastusoskused aatatega rooste ja pudelisse kadunud Suhtumine on ju ikka selline, et kõik mis on, tuleb välja püüda ...