Röövpüük!

See on svennul õige küll- mida rohkem on spinnamehi jõe ääres seda vähem on asu röövpüüdjatel.

Ehk on vähem asu röövpüüdjatel, kuid samas me ei oska öelda, kui suurt püügikoormust üks või teine ojake ülepüüki tekitamata talub.

Miks ei oska, andmed on ju olemas.

Tänapäeval räägitakse mingist müstilisest ülepüügist. Minu teada antakse Järvamaa jõgedele ca 350 luba, või anti, siis kui hooaja load olid, seda on sama palju kui oli 80-telgi, lisaks ca 20-30 keeluaja kontrollpüügiluba, ja mingit ülepüüki ei olnud, vaid forelli asuala hoopis laienes.

Ma torkisin siin sind ühes postituses jõe isetaastumisega, kuigi tean, et jõgede koelmud ise pole endised. Suur osa koelmuist on 50 - 60 aasta jooksul setete alla maetud ja seetõttu ei ole oodata ka endist produktiivsust. Ja setete kuhjumise lõppu tulemas ka ei ole. Kui kalade asurkonna looduslik iive on madal kudealade hävimise tõttu, siis vähemalt kohati on ülepüügist rääkimine küll vajalik.

Jah olemasolevaid koelmuid tuleb muidugi kobestada. Üritan Preedil sel suvel paaris kohas algust teha.

Aga tollal oli üks oluline eelis veel - nimelt maimude asustamine. Nagu arenenud riikideski. Tegin ka nüüd ettepaneku. Ei saa ju olla ühekülgne nagu hambahari - mõlemat on vaja teha.

Üldiselt eesti sisevete kalamajandamine on ilmselgelt läbikukkunud. Saatsin ministeeriumisse sellise kirja:

Ettepanek forellimaimude asustamiseks Järva lõheliste vooluveekogudesse



Kuivõrd olukord forelli asurkonnaga pole Järva forellijõgedes kiita ja sellele viitab ka kalanduse osakonna poolt kehtestatud püügipiirand kaks isendit ööpäevas püüdja kohta(samas kui näiteks 1984.a. suurendati väljapüütavate isendite arvu ööpäevas samadel jõgedel 3 isendilt 4-le, kuna varude kasv ja areaali laienemine seda võimaldas), siis tehakse ettepanek 100 000 forellimaimu tootmiseks marja hankimiseks, viljastamiseks ja Järva forellijõgedesse Esnasse, Pärnu jõkke, Seinapalu e. Prandi jõkke, Preedi jõkke ja Oostriku jõkke asustamiseks viie aasta jooksul. Maimude tootmine ja maksumus on välja töötatud Põlula kalakasvatuse poolt, ja esitatud eraldi kirja lisana. Suurusjärk on arvestuslikult sama mida kalateadlased soovitasid asutusel 1960-70-tel aastatel nii kesk kui lõuna-Eesti jõgedesse kumbagisse samas mahus.

Rõhutan siinkohal ühtlasi et arenenud maades ei leidu ühtegi riiki, kus kalavarude hea seisu tagaks üksnes kude- ja elupaikade tööd, olgu tegu haugi või forelliga. Kõikides riikides toimub asustamine endiselt.

Isegi kude ja elupaikade tegemiseks juhiseid andvas Taani raamatus, millele nii palju reflekteeritakse siin Eestis, on eraldi peatükk maimude asustamisest olemas, vt. Madsen, B. Danish watercourses. Miljönyt 11, 1995, s 96-97.