Röövpüük!

nipi wrote: Põhiline on see et nendele eesti kalateadlastele, kes kõige järgi otsustades kipuvad mõtlema ühe ajupoolkeraga, et ainult elu ja kudepaikade tegemisega pole ükski riik kalavarusid piisavalt täiendanud.

Ega jah, need teadlased kipuvad igal alal siuksed suht idioodid olema tavaliselt, sittagi ei tea ja tulistavad puusalt mingit jama koguaeg, vaevumata seda kuidagi faktide või näidete või, jumal hoidku, teadustöödega kuidagi põhjendamast.

Teadlastes kahtlemine on küll imelik. Otsuseid teevad ja raha kasutavad ju poliitiliselt valitud ministrid koos ametnikest bürokraatidega.

Läheb küll veidi teemast mööda, aga tunnen huvi, kas on ka nimetada mõni konkreetne teadlane "igalt alalt", kes vastab esitatud kirjeldusele? Jääb ka arusaamatuks, kust tulevad need teadustööd, millega teadlased saaks oma seisukohti põhjendada.

Imelik on ka, et viimasel ajal keskkonna ministeeriumi juhti ei valita keskkonnaala inimeste hulgast vaid vähemtülikate tehnokraatide seast. Nii saadaksegi ministrid, kes ise kaitsevad paisude säilitamist ja propageerivad Vooremaale suure tselluloositehase ehitamist.

Eks igal teadlasel on oma teadustöö tehtud mingis valdkonnas,see ei tähenda,et ta kogu kalandust perfektselt tunneks.Mullu oktoobris jõekale koelmut tehes jaurasid kalavarude osakonna spetsialistid ja ka teadlased,ning paljud koelmuid rajanud praktikud,et hilja teha,ei võta omaks,kruusal vale lõhn jne jne.Praktika näitas,et aga,et eelpoolmainitud spetsialistidel ja asjatundjatel polnud õigus.uus plats võeti kohe mõne nädala pärast vee jahtudes omaks ja vanad, kaladele möödunud aegadest tuttavad kudepesad alles viimases järjekorras.Kui oleks neid teadlasi ja asjatundjaid uskunud oleks üks kadunud põlvkond juures olnud jões.Küll aga on hetkel näha,et voolu aeglustuses ja suve saabudes hakkab mudaollus settima kudeplatsi lohkudesse ja muudesse aeglasema vooluga kohtadesse.Kraavitamine ja toitaineterikkas jões tekkiv muda on probleemiks.

Kuni paremat lahendust setteprobleemile ei leita, siis vist peaks igal aastal suve lõpupoole kudeplatsid vana sette eemaldamiseks kartulikonksu taolise riistapuuga paarikümne sentimeetri sügavuselt hoolikalt läbi kõplama.