Väljapüügi piirang ja ülemmõõt

Nagu teada, on grupp seltsimehi koos kogu maailma progressiivse inimkonnaga otsustanud piirata liikide väljapüüki ja üritavad kehtestada ka ülemmõõtu millega mõned arenenud riigid paiguti mängivad.See kõik ootab ministri allkirja.

Jõeforelli väljapüügi limiidiks on pandud 2 tk. No olgu sellega kuidas on- nõuka ajal olid olud paremad, ja limiidiks oli esmalt 3, seejärel 4 isendit.

Aga esitame järgmised küsimused:

Kas tõesti on see vahendiks, mille abil tahetakse midagi paremaks muuta, või tuleb keskenduda hoopis teistele probleemidele, nagu vee kvaliteedi parandamine, kaldavööndi kaitse lageraie vastu, väljapüügi kompenseerimine, kudealade loomine ja nende reeglipärane hooldamine? Ühesõnaga- adekvaatne majandusmudel?

Sama grupp seltsimehi, kes ilmselgelt ei hiilga ei oma teadmiste, keelteoskuse ega analüüsivõimega, on leidnud ka et praegune jõeforelli alammõõt on jõeforellile sobiv. Samas on ju igale mõtlevale inimesele selge, et terves maailmas ei leidu jõeforellile sellist alammõõtu nagu Eestis kehtib! See on kehtinud juba aastaid. Ja kas sellest on midagi paremaks muutunud? Vastus on eitav. Jõeforelli asualad jõgedes kahanevad endiselt. Nüüdseks on ta kadunud näiteks Esna ja Pärnu jõgedest, ja isegi kui näiteks Esnas mingil määral tõusevad kalad kudemagi, järelkasvu märgata ei ole. Sama lugu on Pärnu jõega. Järelikult on probleemid mujal. Ülemmõõdust ma ei hakka rääkimagi- see on liiga jabur idee ja viib taas lõhkise küna ette, sest liigne püügisurve paarile aastakäigule viib populatsiooni tasakaalust välja. See et seda kusagil rakendatakse, lähtub sealsetest kohapealsetest oludest ja on tuletatud hetkeseisust ja analüüsist. Eestis seda tehtud ei ole. Lihtsalt suudeti kusagil paarist võõrkeelsest sõnast aru saada ja kohe tekkis ahhaa-elamus- "teeme meie ka!" Totrus.

nipi:...kudealade loomine ja nende reeglipärane hooldamine?
Viimati jõe ääres kudemist vaatamas olin üleeile. Üle poole kunagistest 40-50 aasta tagustest headest kudealadest on kaetud paksu settekihiga ja pole kaladele enam sobivad.
Vahest harva Lapimaal käies on olnud võimalik imetleda ka ilusaid kudealasid jõgedel, mis asuvad väljaspool agraarpiirkonda.

No just.Ja selle taga on veekvaliteedi halvenemine ja kraavitamine. Ja pole haldajat, kes vee ja kala eest seisaks. Tulemuseks ongi et näiliselt kala võib ju kudeda, aga järelkasv on väga nadi

Ja ega siin muud ei jää kui vastu kevadet kui need koroonapiirangud on lakanud, kutsun Paidesse konverentsi kokku seal saab suud puhtaks rääkida. Nii see olukord enam kesta ei või