Meriforelli hooaeg 2019

Täna hommikul sai tegelikult kahlakaid testima mindud, et kas liim läks õige koha peale. Suviste võsas ragistamistega olin veidi liiga teinud. Igal juhul liim oli hommikuks kuiv ja minema pidi.

Esimesel nukil c 15 min loopimist ja kala rabas lanti, enne mind salto ja vaba ta oligi. Head meelt tegi, et tundus hõbe olema. Veidi maad edasi loopimist ja taas kõmaki kala otsas. Ei teinud see erilist möllu ning enda juurde saades pruuni tooniga kudema minev kala. Kiiresti lasin vabaks tagasi ujuma. Ronisin siis taas vaikselt vette ja peale mõningat kammimist väga ilus litakas landi pihta, kohe 3 küünalt otsa. Wou, kaif kuubis. Peale viimast küünalt tundsin kala alles olevat ja hakkas väsitamine. Veerand tundi adrenaliini ja olemas. Hooaja esimene L58





Kurbuseks pidin tõdema, et kahlakaid tuleb veel veidi liimida!

Konks sinna . . .
Timo

Kalad passisisid ühes sopis ja kohe kui serva peale jõudsin, läks madinaks. Kõigepealt tuli kaugelt üks pruun emane, kelle vabastasin ja siis kohe järele preemiaks paks hõbe. Kõndisin justincase temaga ikka kaldani, et 100% kätte saada. Loojangul ka üks ilus hüppas üsna minu lähedal. Ja päev tagasi ühel võimsal madalikul olin tunnistajaks millelegi väga suurele, kes haaras tohutu jõuga lanti ja nii kui tundis, et pinge, pani vee pritsides diagonaalis mere poole, tõmmates end puhta jõuga naksti lahti. Oli liini lõpus ja kahjuks kaugel, ei näinud ma külge ega turja, jäi vaid meeletu jõutunne. Oleks välja hüpanud, teaks vähemalt, mida taga nutta:) Tasub käia, järjest siin 4 päeva kala otsas käinud ja palju hüppeid. Põnev varasügis igaljuhul meite punastega käimas vahelduseks Norra lõhedele. Ja kui keegi vajab nõustamist, siis mail madist7@gmail.com

Joppas järjekordselt-ilus hõbemauk ka täna, oli korralik hüppaja

Mauk lendas otsa mere kõige tormisemast osast, ründas lanti täiesti madala peale ja haaras lõpus viimaste meetrite pealt, õnneks suutsin sidurit kohe järgi anda ja võitlus võis alata. Ladus hüppeid, tormas mööda merd. Kes selliseid ilma rasvauimeta püsse otsa saanud, teavad, milleks selline tegelane võimeline. Mingi hetk hakkas siiski väsima, aga kangutada ma kohe kuidagi ei julgenud. Suured lained aitasid teda lõpuks kaldale saada, üks laine viskas kivide vahele, teine kaldamadalasse ja siis ma süstisin. Lühike jässakas tegelane, pikkust 67 ja kaalu oli ilma vereta suts alla 4kg. Selle kohta oskan vaid öelda- mul väga vedas. Konks oli korralikult kinni ja ühe haru murdis võitluse käigus ära. Tavaliselt nii lõpus ründavad kalad kõik pääsevad. Landiks Aapua. Idast. Ja üks väga korralik ka pääses-tõmbas kinni nagu oleks kivi taga, siis sööstis maa poole, keeras hõbedast külge ja läks. Jõudsin vaid õhku ahmida....Võis olla sama kategooria kala. Aga niigi juba hästi. Sügises on asju ja osad ehk veelgi ees,,,