Käisin esimest korda Pärnu lahel koha püüdmas.
Rentisime Pärnust paadi.
Natukene lugesin siit-sealt, natukene rääkisin teadjameestega, ostsin lisaks mõned landid ja läksingi.
Ootused olid selles suhtes kõrged, et lootsin vähemalt päikest võtta ja õlut juua, nagu Oinz oma
saates
. Kuni viimase hetkeni ilmateade sellist ilma lubaski. Väga hull polnud veel hommikulgi, aga siis keeras tuule edelasse ja läks stormiks. Olen omast arust ka suurema stormiga merel olnud, aga merehaigeks jäin küll esimest korda. Ei jäänudki muud üle, kui pidin oma hommikusöögi merele loovutama. Kainelt, ilma tuimestuseta, on see protsess suhteliselt valulik ja ebameeldiv. Lõunaks olid pea kõik paadid lahelt tagasi läinud.
Sellegi poolest, natukene sai kala ka püüda. Kokku käis paadis viis alamõõdulist läbi. 4 väiksemat sai sõber klouni värvides pika keelega Salmo Minnowga. 1 peaaegu mõõdukas tuli ahvenavärvides
Lovec-Rapy Rapexiga
, nii vähe kui temaga püüda sain, tundus eriti ideaalne koha lant olevat. Võtte oli veel sinise Rapala Deep Tail Danceriga, aga sinna ei jäänud kala külge.
Kindlasti lähen veel. Siis kui tänane päev ununema hakkab. Vahel peab merele midagi andma ka, et mõni teine kord midagi vastu saada.