Mis toimub Selja jõel??

Pole mingit tähtsust mis põhjus paneb riiki merepunase jõgedega tegelema, EU nõudmine või jumala ilmutus. Tähtis on et asi toimib ja tulemus on hea, kala on ja KÕIK saavad vabalt püüda normaalse hinna eest. Klubimajanduse ajal see nii polnud, merepunast jõgedes said püüda ainult klubi liikmed kelleks kaugeltki igaüks ei pääsenud. Kui te praegu kurdate et kohati püük liiga kallis, päevaload kallid, siis uskuge, klubi majanduse ajal ei pääseks te üldse jõe äärede kuna rahast jääks puudu! Või mis te usute et "haldaja" teeks püügi odavamaks ja valvele, maimude asustamisele , jõe korrashoiule jne jne kuluv raha tuleks õhust. Unistage edasi.
Zanzhu kommentaari peale tooks näite kuidas inspektor kahlakad jalga ajas, sumpas kilomeetri mudas et kahe spinnamehe juurde jõuda lube kontrollima. Või teine näide, inspektor kahlakate puudusel sumas niisama mai alguses keset Kasari jõge ja tõi keeluaeg hauge püüdva kalastaja kaldale.

Mina üldse ei idealiseeri klubivärki vaid püüan siin korrigeerida sageli levivat ekslikku informatsiooni.
Ei ole kunagi nii olnud, et klubi liikmeks ei saanud igaüks. Kõik, kes soovisid püüda millegiga peale lihtkäsiõnge astusid kalastusklubi liikmeks. Teisiti polnudki mõeldav.
Pirita jõel kusagil 50.-ndate lõpus 60.-ndate alguses Tallinna Klubi korraldas lõhe kudevalvet ja siis anti peale keeluaja lõppu valvuritele lubasid kudenud kalade püügiks.
Üldjuhul aga oli lõhepüük jõgedes täielikult keelatud.
Hetkel jõgede majandamisest võib küll fantaseerida, kuid meil kalastajatel ei ole küllalt rahalisi ressursse sellega toime tulemiseks. Lõpetaksime hädaldamisega.
Kõik on hästi ja aina uhkemaks läheb nagu ütles aknapesija, kui pilvelõhkujalt alla lendas.

On küll niimoodi olnud et klubi liikmeks igaüks ei saanud. Näiteks esimese EV aegne klubi mis majandas Keila joal ja Pirita jõel. Liikmemaks oli suur, liikmete arv piiratud, uus liige sai tulla kui keegi eest ära suri. Lõhet saidki püüda ainult klubi liikmed. Neid näiteid küll ja küll, nii meilt kui välismaalt kus veekogude andmisel kellegi "hallata" jääb suur osa kalastajatest püügivõimalusest lihtsalt ilma.

Mul oli jäänud mulje, et räägime teisest ajast ja nipi poolt näiteks toodud kunagisest Paide klubi taolisest korraldusest. Nii võiksime ka mõisaajast näiteid otsida.
Keila-Joa muidugi ei kõlba järgitegemiseks. Seal küll jõukam seltskond rentis kogu jõelõigu koos kalakasvatusega ja ning tootis ka maimusid teistele jõgedele. Nii ka Norras on väike Inglismaa rikkurite seltskond rentinud pikaks ajaks jõelõigu kuulsast lõhejõest kuhu enam kohalikelgi asja pole.
Pirita jõel see maks polnud nii suur kui Keilal.
Ma arvan, et sa ise saad ka siiski aru, mida nipi silmas peab.

Ma räägingi üldiselt, sellest et pole mingit põhjust kurtmiseks nagu riik ei saaks Selja jõe majandamisega hakkama. On kala ja on lõhe ja meriforelli püügivõimalus igaühele, mida pole olnud erinevatel aegadel kui jõgesid haldasid klubid, mis iganes ajajärk see just olnud on. Paide klubi pole Selja jõega kuidagi seotud olnud.

Väike huvitav kõrvalpõige veel endisele korraldusele Keila-Joal.
Sealsed kalastajad ei saanud seda kõrgelthinnatud kalamarja võtta endale. Kohe tuli kohale kalastusvalvur, kes ise võttis marja välja ja viis samas asuvasse kalakasvatusse.