Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Meriforelli hooaeg 2017

More
6 years 10 months ago #9090 by hannes
Replied by hannes on topic Meriforelli hooaeg 2017
Täna õhtul tiir mere ääres. Kohe käis keegi korra togimas. Läks veel 15 minutit ja pika viskega oli kala otsas, võttis pausi pealt. Seejärel adrenaliini rohkem kui hiljutise 7,7 kg haugi puhul - paistis, et kala ei tahagi ära väsida. Kui kala lähedal oli, tegi uus ritv (Ballistic) väsitamisel päris suure hulga tööd ära.

Kala tuli sinise Aapua landiga ca 1,5 m sügavusest veest. Kodus mõõtsin ära: 66 cm ja täpselt 2 kg.

Ilm ja tingimused olid superhead ja paistab, et merikas on liikuma hakanud.

Edu!
The following user(s) said Thank You: Täpik
More
6 years 10 months ago #9104 by madist
Replied by madist on topic Meriforelli hooaeg 2017
siit korralik mauk Lõuna-Saaremaalt keset haugide pärusmaad. Täysjopp...:)
Attachments:
The following user(s) said Thank You: Täpik

More
6 years 10 months ago #9106 by Rainer
Replied by Rainer on topic Meriforelli hooaeg 2017
Kui siin eelkõneleja sai Saaremaalt kena merika, siis minul naabersaarel nii hästi ei läinud.
Käisime kolm õhtut, iga päev umbes 3 tundi püüki. Esimesel kahel õhtul oli lauspäike ja kolmandal õhtul oli ilm pilves ja justkui rohkem "merika ilm". Ise mõtlesin, et just päikesega võiks püük resultatiivsem olla, et vesi soojeneb kaldaääres paremini vms. Kõik kolm õhtut oli ilm justkui ideaalne, aga kontakt kalaga tuli alles kolmandal püügipäeval ja seda ka juba siis, kui olin alla andnud ja tagasi kalda poole koperdasin. Teen alati tagasi liikudes ka viskeid ja seekord õigustatult. Kala võttis lanti põhimõtteliselt kohe peale vette kukkumist, pani korraliku paugu ja kohe järjest kaks vinget küünalt. Kahjuks teise küünlaga ta ka pääses. Visuaalsel vaatlusel võib öelda, et oli mõõdukas! Jõudsin korra mõelda, et "ära mine ära" ja siis kohe ka läks... :dry:

Igatahes oli vinge nädalavahetus. Üks küsimus on ka targematele merikaküttidele. Mis arvate, kas mai viimasel ja juuni esimesel nädalavahetusel on juba praeguse ilmaprognoosi kohaselt vesi merika jaoks liiga soe?
Ise olen kuulnud, et kui tuulekas juba võtab, siis merikat suurt enam ei saa. :)

Üks pilt, mis iseloomustab kahe esimese püügipäeva õhtust ilma. :)

The following user(s) said Thank You: O.R
More
6 years 10 months ago #9108 by aapua
Replied by aapua on topic Meriforelli hooaeg 2017
Ammu pole siia midagi kribanud, ausalt öeldes peale äraminekute polegi viimasest ajast suurt midagi nagu rääkida. Oki, natukenegi lohutab teadmine, et ka vaikse veega ja jummalast sinise taevaga õnnestus mõlemal viimasel käigul kala üles leida ja võtmagi saada, aga ootaks juba natsa enamat tegelt. Kui olid head püügiilmad, polnud võimalik minna, ja kui on võimalik minna, on jälle ilm ikka täiega prsses... Seega, võtsin endal natist kinni ja panin blogisse kirja oma Rootsi käigu, ca kuu aega tagasi.

www.kalaportaal.ee/blogid/ueks-paaripaee...otsi-oelandi-saarele
The following user(s) said Thank You: Hein
More
6 years 10 months ago #9120 by aapua
Replied by aapua on topic Meriforelli hooaeg 2017
Tegime Raikoga üsna varahommikul kiire sutsaka itta, lihtsalt asjatoimetused ei võimaldanud pikalt olla. Varane kellaaeg küll, aga esimeses kohas üks härra ees, õnneks mitte selles kohas, kuhu me ise tahtsime minna. 3. vise ja mul kala taga, oli rohkem õhus kui vees. Tundus suti alakas, täpsemalt ei tea, sest peale mõningast akrobaatikat lahkus konksu otsast. Siis tunnike hiljem avamere poolt teine kala. Üle suht pika aja õnnestus see siis kätte saada, aga vaid vabastamise eesmärgil, sellelgi jäi paar senti mõõdust puudu. Raiko läks mingil hetkel naaberkari peale, mina jäin paigale. Üsna kohe kui Raiko oli positsioonile jõudnud, tuli sinna ka üks slaavi härra. Mööda oleks ta võinud minna ka kaugemalt, mitte Raikol 5 meetrit selja tagant, kivide otsas kolistades. Kodune kasvatus, mis teha... Aga Raiko ütles talle ilmselt selle eest veel aitäh, sest see sundis tede ennast omakorda sellest tüübist mööda minema, kari tippu. Kusjuures, veel suurema kaarega mööda minnes oleks Raiko ilmselt uppunud. Ja sealt tipust ta oma esimese tänase saigi. Ehkki pikkuselt mitte midagi erilist, oli see kala erakordselt lai ja paks. Ja väga tugev võitleja. Varsti loobusime sellest kohast ja sõitsime pisut edasi, teatud liivaväljadele. Sealt on see niglivideo. Huvitav rand, ühelt poolt väga madal, teiselt poolt kukub järsult sügavaks. Ja rsk, kus tiirud ja kajakad rammisid vett, ilmselt niglisid! Sisuliselt igal pool. Üsna kalda lähedal, täpselt madala ja sügava piiril, vast 20 meetrit meist, käis järsku üks korralik jumakas. Raiko tegi viske, ei midagi. Siis viskasin mina, sama palju tulemust. Raiko vahetas landi, ja kala käis uuesti pinnas. Viskasin ja kerisin sellest kohast mööda madalale, ikka tühjus. Siis muutsin kerimise tehnikat ja edasi kerisin ülikiiresti. Ja suht kohe - lant kinni. Tõmmates siiski liikus, aga ei mingit vastusiplemist. Jupp aega ei olnud ma üldse kindel, et see kala on, ja kui selles mingil hetkel veendusin, kahtlustasin lausa haugi. Nii uimane oli see vastane. Siis kerisin pisut toorema jõuga landi enda ette madalasse. Rsk, polnud see mingi haug, täiesti merikas, ja mitte just maailma kõige väiksem. Jummalast sürr olukord, kala ujuda ei kavatse, lihtsalt toore jõuga lohistasin teda, kuni ta sisuliselt paarikümnesentises vees ikkagi leidis koha hoovõtuks ja ilusa meetrise küünla tegi. Kala lendas ühte suunda, mu lant teise ja ropud sõnad kõikvõimalikesse kolmandatesse suundadesse. Kala kaalu pakkuma ma ei hakka, vees kala kaaluda mulle ei meeldi ja pealegi mis läinud see läinud, nii et vahet pole enivei. Raikol selle nalja peale järgmise viskega taas mõõdukas otsas ja kotis. Pool tunnikest üritasime veel, vaikus. Seniidis päike ja tuuletu ilm on ikka jama kooslus, pluss hommikuse sõidu ajal tehtud vedel leib, jõhkralt rammestab. Loodetavasti saab järgmine nädalavahetus veel ühe korra üritada, siis ilmselt läheb asi sügist ootama. Kivid kotti veel viimastele üritajatele!
The following user(s) said Thank You: hannes, madist, O.R, Mart1n
More
6 years 10 months ago - 6 years 10 months ago #9121 by O.R
Replied by O.R on topic Meriforelli hooaeg 2017
Tere!
Pole olnud ammu asja siia midagi kirjutada, aga täna sai siis lõpuks 1,5 aastat kotikala põuda üle elatud.
Kella kuue paiku hakkas Kärdlas kerget vihma sabistama ja, kui enne tundus, et täna õhtul on väga head kalailma oodata, siis sel hetkel hakkas lausa kiire.
Mere ääres ootas imeline vaatepilt, kerge põhja ja kirde tuul, mis vaikselt vaibus, merel ilus katus peal ja selline, mis ennast ka üldse ei sega, päike pilve taga, aga kumas ümbert ringi, mõned piisad vihma ka siia ja sinna.
Natuke enne 19 sai esimene vise tehtud ja nii kaks tundi, ei midagi, peale selle, et kõik oli väga ilus:


Vahe peal vahetasin ka kohta, kõmpisin 100 meetrit kõrval oleva ninakese peale ja pildusin sealt itta, ikka sinna, kus need kalad tavaliselt on. Siis otsustasin lääne poole visata, sinna, kuhu enne olin pildunud ja kohe oli ka esimene 30cm alakas otsas. Sai ta ilusti tagasi ujuma aidatud ja järgmise viskega samasse kohta oli järgmine togimine, peale mida tegin natuke liiga pika pausi ja sinna see Madise käest soetatud lant ka jäi:) Kuna see oli selline raske naela moodi lant, siis otsisin karbist järgmise raketi, milleks on Galdax valge Snaps. Viskasin jällegi samasse auku, aga ei midagi, kuniks lant jõudis minust mingi 15m eemal lainest vahutava kivi juurest üle tulla ja sealt ta tuli. Tundus nagu kivi alt ja kohe pinda. Esimised 6-7 seknudit tundus, et vett ta väga ei puudutanudki, muudkui kargles vee kohal ja pöörles ümber oma telje. Olin üsna sügavas vees kivi otsas ja pistsin ridva otsa täitsa vette, et ta vette tagasi suunata. See õnnestus. Kohe oli näha, et temaga ma seal sügavas lõpuheitlust pidada ei taha, lasin tal veel natuke trallitada ja siis hakkasin vaiksel madalama vee poole liikuma. Kord tirisin mina teda, siis jälle tema mind. Põlve sügavusse jõudes ma enam edasi minna ei julenud, tundus, et teda ma kaldale ka lohistatud ei saa. Tiirutasin koha peal, ma ei teagi, mitu tiiru ta mulle peale tegi, aga lõpuks sain ta enda kõrvalt mööda ujuma ja hopsti, sabas kinni, välja ei tahtnud tõsta, kuna näha oli, et lant oli juba pääsemas ja oma haaret ma sel hetkel väga ei usaldanud. Pistsin spinningu jalge vahele ja surusin spinna käe näpud lõpuste alt läbi. Lasin saba lahti ja ajasin kiirelt nööri otsas oleva pulga lõpuste alt sisse ja suust välja. Siis oli asi kindel. Lant kukkus selle peale muidugi suust ära, aga oligi vähem nikerdamist sellega:)
Siin ta siis on, 3,465 kg, L69. Priske ja tugev, minu uus rekord:


Läksin tagasi ja sain sealt ühe 30cm alaka veel. Ujub edasi.
Tundus, et kala on randa tulnud ning läksin oma lemmik kohta tagasi. Teine vise ühe erilise kivi kõrvalt mööda ja jälle üks 30cm tegelane. Loomulikult ujub edasi. Kümmekond tühja viset ja seejärel veel üks 40cm kukerpallitaja. Tema sai küll natuke haiget, aga röövkala ja katkine huul ei tee hullu midagi, väga vilkalt lasi jalga, kui vabadust tundis.
Kõik see toimus siis umbes 21-22 vahel (vist, ajataju on sellistel hetkedel väga mööda). Arvasin, et paras aeg koju minna, sest selgemast selge on see, et hommikul, vahetult enne ja pärast päikese tõusu on neid seal veel rohkem.
Et ei jääks muljet, et ma ainult kala taga ajan, siis paar päeva enne seda tegin sealt rannast selline pildi:)


Suurepärane õhtupoolik. Nüüd 2 tundi patja ja siis tagasi.

O.R
Attachments:
Last edit: 6 years 10 months ago by O.R.
The following user(s) said Thank You: hannes, aapua, Tallakulutaja, elmerike, madist, Foreman, Mart1n, axon
Time to create page: 0.298 seconds
Powered by Kunena Forum